Mälestusmärgid

Anrepi mälestusmärk Kärstna Kabelimäel

 

Kärstna lõvi on üks kaunimaid klassitsistlikke kunstiteoseid, mis Eestist leida – hiigelsuurel kivirahnul puhkab malmist lõvi, kohevalakaline pea käppadel.
Võimsal rändrahnul lamava lõvi pronkist skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Reinold von Anrepi sõjamehevaprust. R.v. Anrep langes 1807.aastal Mohringeni lahingus Napoleoni vastu võideldes. Ta põrm toodi kodukohta ja maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Kivi taga metsas oli Anrepite suguvõsa rahula. Sinna 19. sajandil ehitatud kabelist on püsima jäänud veel müürid.

Kärstna Vabadussõja ausammas

 

Vabadussõja ausammas asub endise kõrtsi esisel platsil.
1919. aasta 2.–6. jaanuarini peetud Kärstna lahingus peatati punaste pealetung ja nad löödi tagasi. Langes 17 eesti sõdurit.
Vabadussambale pandi nurgakivi 17. juunil 1928. aastal. See avati 26. augustil 1928, avas kolonel Eduard-Alfred Kubbo VR I/2, II/3. Marmorplaat langenute nimedega lisati 28. septembril 1930. Samba kavandas riigi kunsttööstuskooli juhataja Leonhard Pruuli.
19. juunil 1941. aastal ausammas purustati, tükid kästi vedada tee täiteks. Säilis vaid peopesasuurune tükk nimetahvlist. Samba säilinud sokliosale viidi mitme aasta jooksul pärast õhkamist lilli. Pärast Teist maailmasõda õhiti ka vundament.
Kärstna Vabadussõja sammast asuti taastama 1988. aastal Kärstna muinsuskaitse klubi eestvedamisel. Samba taaspühitsemine leidis aset 23. juunil 1989. Avasid Vabadussõja veteranid Oskar Taar ja Hans Kallas.
Sambal on kiri: „1918–1920 Siit saadik ja mitte enam! Eesti vabaduse eest Kärstna lahingutes võidelnud kangelastele. Kärstna ja ümbruskond."

Tarvastu Vabadussõja mälestussammas ehk Vabaduse Jaan

 

Samba kavandi valmistas kujur August Vomm. Sammas avati 23.juunil 1937.
18.juunil 1941 tõmmati sõdurikuju sambalt maha. Aluskivid kaevati samas maa sisse ja pronkskuju viidi Viljandisse. Saksa okupatsiooni ajal toodi kuju tagasi ja sammas avati 12.juulil 1942. Sammas hävitati lõplikult 1948.a. kevadel.
Sammas taasavati 24.juunil 1990. Uue sõduri kuju modelleeris kujur A. Ennet.

Vabadussõda nõudis Tarvastu kihelkonnast 41 ohvrit.