Peamised ehitustegevuse etapid

Siinkohal on lühidalt kirjeldatud omavalitsuse territooriumil ehitamiseks vajalikke peamisi toiminguid lähtuvalt alates 01.05.2009 a. kehtima hakanudehitusseadusest. Kuna ehitamisega seonduvate õigusaktide hulk on mahukas, pole kõiki küsimusi võimalik käsitleda. Täiendavat infot saab valla ehitusspetsialistilt, meediaväljaannetest ning kehtivatest õigusaktidest.

 

 Peamised ehitustegevuse etapid

 Nr

 T e g e v u s e   k i r j e l d u s

 Menetlemine

 Märkused

1

Projekteerimistingimuste taotluseesitamine vallavalitsusele

 

 

2

Projekteerimistingimuste väljastamine

30 päeva

 

3

Ehitusprojekti koostamine

 

 

4

Ehitusprojekti esitaminevallavalitsusele kooskõlastamiseks

 

 

5

Ehitusloa taotluse esitamine vallavalitsusele

 

tasuda riigilõiv

6

Ehitusloa väljastamine(ehitusloa kehtivus- tähtajatu)

20 päeva

 

7

Ehitamise alustamise teatiseesitamine vallavalitsusele (v. a. väikeehitis)

3 päeva enne

 

8

Ehitamine(hõlmab omanikujärelevalvet, dokumenteerimist jm)

 

 

9

Kasutusloa taotluse ja ehitamise tehniliste dokumentide esitamine vallavalitsusele

 

tasuda riigilõiv

10

Ehitise ülevaatus ehitise omanikule sobival ajal

 

 

11

Ehitise ülevaatuse aktiväljastamine, kui ehitis vastab nõuetele 

 

 

12

Kasutusloa väljastamine  (kasutusloa kehtivus- tähtajatu)

20 päeva

 

13

 

Väikeehitise ehitamise või ehitise tehnosüsteemide muutmise korral tuleb esitada kirjaliku nõusoleku taotlus (mitte ehitusloa taotlus) ja  kirjaliku nõusoleku väljastamine  (kirjaliku nõusoleku kehtivus- tähtajatu)

10 päeva   

 

 

tasuda riigilõiv

 

14

Detailplaneeringu kohustusega alal kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitise teatisemenetlemine

10 päeva

riigilõivuvaba

 

Ehitis on aluspinnasega koht kindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks.

Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.

Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone.

Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, mänguväljak, seikluspark.

 

Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama vallavalitsust. Teavitamiseks tuleb kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist esitada vormikohane taotlus ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjeldus krundil. Kui vallavalitsus ei esita nimetatud tähtaja jooksul väikeehitise püstitamisele täiendavaid tuleohutusnõudeid või krundi ja ümbruse varasemast hoonestusest tulenevaid nõudeid või ei nõua ehitise omanikult lisaandmeid, võib ehitise omanik alustada väikeehitise püstitamist. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates.

Ehitise teatises esitatakse andmed ehitise omaniku ja ehitise asukoha kohta ning ehitise olulised tehnilised andmed.

 

Väikeehitis on: kuni 60 m2 ehitisealuse pinnaga ühel kinnistul asuv ehitis, mille projekteeritud kõrgus maapinnast on kuni viis meetrit ja millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis, mis ühendatakse võrguettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega, gaasiettevõtjale maagaasiseaduse tähenduses kuuluva gaasivõrguga, vee-ettevõtjale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses kuuluva liitumispunktiga või sideettevõtjale elektroonilise side seaduse tähenduses kuuluva liinirajatisega. Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav, välja arvatud juhul, kui kirjaliku nõusoleku andmisele eelneb ehitusprojekti esitamise nõue või taotletakse kasutusluba.

Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise ehitamise korral määrab vallavalitsus ehitise kasutamise aja kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.

Projekteerimistingimused on vallavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab vallavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates

 

Ehitusprojekt on ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks ehitisele esitatavatele nõuetele. Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta geodeetilisele süsteemile esitatavaid nõudeid avaliku teabe seaduse tähenduses. Ehitusprojekt koostatakse detailsuses ja ulatuses (eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt), mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada, ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, peab olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt või kontrollitud ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Vajalike kooskõlastustega projekt tuleb esitada vallavalitsusele kooskõlastamiseks, üks eksemplar jääb edaspidi omavalitsuse arhiivi.
 

Vallavalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui: ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pind on 20–60 m2, muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega, püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd, asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

Kirjaliku nõusoleku taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

Kirjalikus nõusolekus sisalduvad:
1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;

2) vallavalitsuse nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kirjaliku nõusoleku andmise aeg;
4) ehitise kasutamise otstarve;
5) ehitise olulised tehnilised andmed;
6) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
7) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg.

Vallavalitsusel on õigus enne kirjaliku nõusoleku andmist nõuda põhjendatud juhtudel taotlejalt ehitusprojekti. Põhjendatud juhtudeks on muu hulgas: ehitise ohutuse tagamise vajadus; ehitise või ehitamise tehniline keerukus; detailplaneeringust, projekteerimistingimustest või ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest tulenevad nõuded või kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.

Kirjaliku nõusoleku andmisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele või
2) ehitusprojekt ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
3) ehitise asukoht ei vasta kehtivale detailplaneeringule või
4) ehitusprojekt ei vasta projekteerimistingimustele või
5) ehitis ei vasta ehitise arhitektuursetele ja ehituslikele lisatingimustele või
6) ehitis pärast selle tehnosüsteemide muutmist ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele.

Vallavalitsus annab kirjaliku nõusoleku või keeldub selle andmisest 10 päeva jooksul kirjaliku nõusoleku taotluse saabumise päevast arvates või ehitusprojekti nõude korral ehitusprojekti esitamise päevast arvates.

Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Kirjalik nõusolek avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi.

 

Kirjaliku nõusoleku taotluses sisalduvad:
1) taotleja nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
2) väikeehitise asukoha aadress, katastritunnus ning väikeehitise asendiplaan või koordinaadid ja nimetus;

3) väikeehitise kasutamise otstarve;
4) väikeehitise kavandatav kasutuselevõtmise aeg;
5) ehitusprojekti olemasolu korral ehitusprojekti koostaja nimi ja ehitusprojekti kontrollija olemasolu korral tema nimi ning nende kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
6) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui omanikujärelevalve tegija on teada;
7) ehitamist teostava isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg, kui ehitamist teostav isik on teada;
8) väikeehitise olulised tehnilised andmed;
9) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg;

10) andmed riigilõivu tasumise kohta

11) Kirjaliku nõusoleku taotluses võib esitada taotluse mitme väikeehitise ehitamise kohta.

12) Kui väikeehitise püstitamiseks on nõutav ehitusprojekt, lisatakse energiamärgis vallavalitsusele esitatavale kirjaliku nõusoleku taotlusele.

13) Kui kirjaliku nõusoleku taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab vallavalitsus võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

 

Ehitusluba on vallavalitsuse nõusolek:

1) püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele või avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;

2) laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
3) rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
4) lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

5) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, võib ehitusloa väljastaja anda ka õiguse sama ehitise tehnosüsteemi muutmiseks või kogu tehnosüsteemi asendamiseks samaväärsega.

6) Ehitusloaga, mis annab õiguse ehitise laiendamiseks, võib ehitusloa väljastaja anda õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.

7) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

8) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamise kohta ka ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes.

 

Ehitusloa saamiseks tuleb:
1) esitada ehitusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja on koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti poolt ja mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud;

3) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;

4) tasuda riigilõiv.

5) Ehitusluba antakse ehitusloa taotlejale, (erandid).

6) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Kui ehitis on mitme isiku ühises omandis, peavad ehitusloa taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt.

7) Ehitusloa andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

8) Kui ehitusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamise kohta ka ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes.

Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. Avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamiseks väljastab ehitusloa ja tunnistab selle vajaduse korral kehtetuks see kohalik omavalitsus, kelle haldusterritooriumil kaldakinnisasi asub. Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel.

 

Ehitusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele;
2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid;
3) ehitusprojekti koostamisel ei ole arvestatud ehitusprojekti koostamisele sätestatud nõudeid või nõudeid ehitusprojekti koostajale või kontrollijale;
4) ehitise, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise püstitamiseks koostatud ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha ehitusuuringute tulemustele;
5) ehitusloa taotlus ei vasta nõuetele;
6) ehitusloa taotlemisel on teadvalt esitatud valeandmeid;
7) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis vallavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg;
8) ei ole tasutud riigilõiv;
9) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või kui keskkonnamõju on hinnatud, kuid keskkonnamõju hindamise aruande kohaselt kaasneks tegevusega oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik vältida ega leevendada või
10) vallavalitsus on algatanud ehitusprojekti koostamise aluseks oleva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse.

11) ehitusloa taotlemisel esitatud dokumendid on puudulikud, võimaldab ehitusloa väljastaja ehitusloa taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva.

12) ehitusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab ehitusloa väljastaja teate ehitusloa väljastamisest keeldumise kohta maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) otsuse sisu;
2) otsuse aluseks olevad põhjendused ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.

Ehitusluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates.  Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

Ehitise kasutusluba  on vallavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile.

Ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba, välja arvatud riigisaladusega või salastatud välisteabega seotud ehitise, riigikaitselise ehitise ja elamiseks mittekasutatava väikeehitise kasutamiseks.

Valminud ehitist või selle osa võib kasutada vaid ettenähtud kasutamise otstarbel.

Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel.

 

Kasutusloa taotluses sisalduvad:
1) ehitise omaniku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;

2) ehitise asukoha aadress, katastritunnus, koordinaadid ja ehitise nimetus ning olemasolu korral ehitise riikliku ehitisregistri kood ja ehitusloa number;

3) ehitusprojekti või ehitise mõõdistusprojekti koostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
4) ehitamist teostanud isiku nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
5) omanikujärelevalve tegija nimi, kontaktandmed, äriregistri või muu registri kood või isikukood, viimase puudumise korral sünniaeg;
6) ehitise kasutamise otstarve;
7) ehitise olulised tehnilised andmed;
8) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg;
9) andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise või selle osa või ehitise ja selle teenindamiseks vajalike rajatiste kasutamise kohta. Mitme ehitise andmeid sisaldava kasutusloa taotluse korral väljastab vallavalitsus kasutusloa igale ehitisele eraldi.

 

Kasutusloale kantakse:

1) ehitise asukoha aadress, katastritunnus ja koordinaadid;

2) kasutusloa väljastaja nimi ning ametniku nimi, ametinimetus ja allkiri;
3) kasutusloa väljastamise aeg;
4) kasutusloa number;
5) ehitise kasutamise otstarve;
6) ehitise olulised tehnilised andmed;
7) ehitisele antud riikliku ehitisregistri kood;
8) ajutise ehitise korral selle kasutamise aeg;
9) muud seaduses sätestatud andmed.

 

Kasutusloa saamiseks tuleb:
1) esitada kasutusloa taotlus;
2) esitada ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
3) esitada lisaks ehitusprojektile ehitamise tehniliste dokumentide originaalid või dokumendi väljastaja või ehitustoote tarnija toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses või ehitise omaniku või vallavalitsuse kinnitatud koopiad, kui kasutusloa taotlejal on ehitamise tehniliste dokumentide säilitamise kohustus;
4) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi tehnilise kontrolli teostamist;
5) esitada õigusaktis sätestatud juhtudel kirjalik nõusolek ehitise või selle osa kasutusele võtmiseks;
6) esitada energiamärgis, kui see on nõutav;

7) tasuda riigilõiv.

Kui avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitamisel muutus kaldajoon ja suurenes kaldakinnisasja ulatus, väljastatakse kasutusluba üksnes pärast seda, kui kinnisomandi suurenemine on kantud maakatastrisse ja kinnistusraamatusse ning vastavalt veeseadusele on tasutud avaliku veekogu ehitisega koormamise tasu.

Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Kasutusloa väljastajal on õigus põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest lähtuvalt enne kasutusloa väljastamist nõuda ehitise või selle osa ekspertiisi tulemi esitamist. Ehitise nõuetele vastavuse täiendavaks kontrollimiseks tellitud ehitise või selle osa ekspertiisi kulud tasub vallavalitsus, kui tuvastatakse, et ehitis vastab sellele kehtestatud nõuetele. 

Kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist. Vallavalitsusel on õigus kaasata ehitise ülevaatuse tegemisse selleks pädevaid isikuid ja institutsioone, kes esitavad oma arvamuse kirjalikult.

Kasutusluba väljastatakse valminud ehitisele kui tervikule. Kasutusloa võib ehitise püstitamisel väljastada ka ehitise osale, kui seda on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada. Ehitise osale väljastatud kasutusluba kehtib kuni ehitisele kui tervikule väljastatud kasutusloa väljastamiseni. Ehitisele kasutusloa väljastamisel arvestatakse eelnevalt ehitise osale väljastatud kasutusloaga ja selle loa väljastamiseks esitatud dokumentidega.

Ehitise täieliku lammutamise korral esitab ehitise omanik vallavalitsusele kümne päeva jooksul lammutustööde lõpetamisest arvates ehitise likvideerimise teatise.

 

Vallavalitsus väljastab kasutusloa või keeldub selle väljastamisest 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi esitamise päevast arvates.

Kui kasutusloa väljastamisele eelneb keskkonnamõju hindamine, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamise kohta ehitisregistri veebilehel ja ühes maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) kasutusloa sisu ja tingimused;
2) kasutusloa väljastamise põhjendus ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.

Vallavalitsus peab säilitama kasutusloa väljastamisega seotud dokumente ehitise lammutamiseni või arhiiviseaduses sätestatud korras arhiivi üleandmiseni.

Ehitise kasutusluba väljastatakse ehitise kohta. Kasutusloa taotluse esitab ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Teisele isikule kuuluvale kinnisasjale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusluba väljastatakse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Võõrale maale ehitatud tehnovõrgu või -rajatise kasutusloa taotlemisel peab tehnovõrgu või -rajatise omanik esitama kinnituse oma omandiõiguse kohta tehnovõrgu või -rajatise suhtes.

Avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitisele kasutusloa väljastamisest teavitab vallavalitsus Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul kasutusloa väljastamisest arvates.

 

Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

 

Kasutusloa väljastamisest keeldutakse, kui:
1) ehitis ei vasta kasutamise taotletud otstarbeks ettenähtud ehitisele kehtestatud nõuetele või
2) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta avalikele huvidele või
3) ehitise omanik taotleb ehitisele kasutamise otstarvet, mis ei vasta ehitise või selle osa ehitamisel väljastatud projekteerimistingimustele nende olemasolu korral või
4) kasutusloa taotlus ei vasta nõuetele või
5) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt ei vasta nõuetele või
6) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitise mõõdistusprojekt ei vasta nõuetele või

7) kasutusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt erineb ehitusprojekti muudatuste või ehitamise ajal tehtud muudatuste tõttu oluliselt ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektist või

8) kasutusloa taotlemisel on esitatud valeandmeid või
9) ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele või
10) ajutise ehitise ehitamise korral ehitise kasutamise taotletav aeg ei ole sama, mis kohaliku omavalitsuse määratud ehitise kasutamise aeg või
11) ei ole tasutud riigilõiv või
12) ei ole esitatud ehitamise tehnilisi dokumente või
13) ehitamise tehnilised dokumendid ei vasta nõuetele või
14) ei ole esitatud dokumenti, mis tõendab ehitise kasutusele võtmisele eelneva ehitise, selle osa või ehitise tehnosüsteemi ehitamiseks tehnilise kontrolli teostamist või kirjalikku nõusolekut ehitise või selle osa kasutamisele võtmiseks ja selline dokument või kirjalik nõusolek on nõutav või
15) oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav või

16) hoone energiamärgis ei ole paigaldatud nähtavale kohale või

17) puudub energiamärgis, kui selle olemasolu on nõutav;

Kui kasutusloa taotleja esitatud dokumendid on puudulikud, peab kasutusloa väljastaja võimaldama taotlejal puudused kõrvaldada, määrates selleks taotlejale tähtaja, mis ei või olla lühem kui viis tööpäeva. Kui puuduse kõrvaldamine on võimatu ja kui puudus ei ole ehitise ohutust arvestades oluline, otsustab kasutusloa väljastaja kasutusloa väljastamise esitatud dokumentide alusel.

 

Kui kasutusloa väljastamisest keeldutakse põhjusel, et oluline keskkonnamõju on hindamata ja keskkonnamõju hindamine on nõutav, avaldab kasutusloa väljastaja teate kasutusloa väljastamisest keeldumise kohta maakondlikus või kohalikus ajalehes. Teates avaldatakse:
1) otsuse sisu;
2) otsuse aluseks olevad põhjendused ja vajaduse korral kahjulike mõjude vältimise, vähendamise ja võimaluse korral kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
3) teave üldsuse kaasamise kohta.

 

Kasutusluba on tähtajatu, välja arvatud ajutine ehitis, millele väljastatakse kasutusluba tähtajaliselt või kuni viieks aastaks.