Detailplaneeringud

« Tagasi

Linnaveski paisjärve detailplaneeringu KSH

LINNAVESKI PAISJÄRVE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

 

1. Kavandatav tegevus ja taust

 

Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Sooviku ja Porsa külas on Tarvastu jõel olnud mitme paisuga paisjärv. Tarvastu jõgi on olnud vaadeldavas kohas üles paisutatud juba varasel keskajal kui rajati Tarvastu vasalllinnus. Viljandi-Pikasilla maantee ning Linnaveski vahemikus olid jõel paisud, mis kindlustasid linnust ümbritseva vallikraavi veega täitumise. Hiljem on paisutamine jätkunud jahutusvee kogumiseks mõisa piiritusevabriku jaoks ning veejõu kasutamiseks Linnaveski vesiveskis. Veskipais on üleval ka praegu. Praegune pais paikneb Tarvastu jõe suudmest 6.8 km kaugusel ning valgla paisu lävendis on 95 km2. Käsitletaval alal on mitu mõisaaegset hoonet, mis koos vasalllinnuse varemetega ning vesiveskiga on muinsuskaitse all. Tegemist on suure ajaloolise ja maastikulise väärtusega piirkonnaga. Tarvastu vallavalitsus algatas 30. jaanuaril 2006.a. korraldusega nr. 31 ala kordategemiseks vajaliku lahenduse saamiseks Sooviku ja Porsa külas oleva Linnaveski paisjärve detailplaneeringu koostamise.
 

Aastakümnete jooksul on paisutatud jõelõigus ning paisjärves akumuleerunud suurel hulgal setteid, mistõttu veekogu on osaliselt kinnikasvanud ja vee sügavus on väike. Madalad alad on jäänud veepiirist kõrgemale, kujutades kultuurmaastikus väheväärtuslikke märgi võsastunud kohti. Planeeringuala läänepoolses osas on tegemist endise Tarvastu tärklisetehase biotiikidega, mida ligi 15 aastat pole enam kasutatud. Biotiikide jääkreostuse hindamiseks tellis Tarvastu vallavalitsus uuringu projekteerimisbüroolt Maa ja Vesi, mis on käesolevaks ajaks vallavalitsusele üle antud. Uuringutulemusi saab kasutada käesoleva detailplaneeringu KSH käigus. Linnusemäe, mõisahoonete ümbruse ja paisjärve korrastamisest ning puhkemajanduslikust kasutamisest on huvitatud kohalikud inimesed ning Tarvastu vallavalitsus, kes on algatanud vastava detailplaneeringu. Detailplaneeringu eskiislahenduse kohaselt on kavandatud järgmised tegevused:

Mudastunud ja soostunud alalt setete väljakaevamine;
Paisutusest väljajäävate madalate alade täitmine;
Paisregulaatorite taastamine ajaloolises ulatuses paisutamise jätkamiseks;
Ühendusteede, sillakeste ja purrete ehitamine;
Linnaveski paisu rekonstrueerimine;
Maa-ala korrastamine.

Kavandatud tegevustega seotud vee erikasutus seisneb Tarvastu jõe paisutamise ja tõkestamise jätkamises, millele lisandub veejõu kasutamise jätkamine Linnaveski vesiveskis. Kaasnev tegevus on Tarvastu linnuse ning mõisaansambli ümbruse korrastamine ja taaskasutamine, mis on arhitektuuri- ja ajaloopärandi säilitamine aktiivse kasutamise kaudu. Hoidmaks ära kavandatud töödega ning vee erikasutusega kaasnevaid võimalikke kahjulikke mõjusid keskkonnale, tehakse keskkonnamõjude hindamist, mis on ühtlasi vajalik keskkonnakaitseliselt otstarbeka planeeringulahenduse saamiseks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on algatatud Tarvastu vallavalitsuse 21. septembri 2007.a. korraldusega nr 334.

 

 

2. Detailplaneeringuga seotud keskkonnamõju strateegiline hindamine

 

Linnaveski paisjärve detailplaneeringu koostamisega seoses on keskkonnamõjude hindamisega hõlmatud tegevusteks paisutusalalt setete eemaldamine ning sellega kaasnev mõju taastatava paisjärve kaldaaladele, mis jäävad veekogu vahetu mõju piirkonda, samuti paisust ülalpool ning allpool olevad Tarvastu jõe lõigud. Mõjutatava kaldaala ulatus selgub lõplikult paisjärve detailplaneeringu koostamise lõppfaasis, arvestades keskkonnamõju hinadmise tulemusi. Planeeringuga hõlmatavate kaldaalade ulatus tuleneb piirkonna puhkemajandusliku korrastamise ning setete ladustamisala paiknemisest. Hinnatava planeeringuga seotud keskkonda enam mõjutavateks tegevusteks on paisutusala sängi puhastamine setetest ja taimestikust ning eemaldatavate setete kasutamine (paigaldamine). Eraldi hinnatakse kavandatud tegevuste võimalikku mõju Tarvastu pargile, mis on looduskaitseobjekt.

 

Kavandatud tegevuste alternatiivsete variantidena saab vaadelda järgmisi võimalusi: 1) ainult endise tärklisevabriku piirkonnas jõe lammi puhastamine; 2) ainult linnuse ümbruses paisutusala puhastamine Tarvastu jõe põhiharus, 3) 1. ja 2. variandiga ette nähtud tegevused koosvõetuna, 4) paistusala puhastamine setetest, kuid Linnaveski paisul paisutamise lõpetamine, 4) Linnaveski paisuga paisutamise jätkamine, kuid paisutusala jätmine endisesse olukorda, 5) 0-variant, millega seoses ei võeta midagi ette, mis muudaks olemasolevat olukorda – st, et osaline paisutamine jätkub, kuid paisutusala ei korrastata ja kasutamisvõimalusi ei parandata.

 

 

3. Linnaveski paisuga kaasneva keskkonnamõju hindamine

 

Kuna Linnaveski lävendis paisutamise ja vesiveski veejõu kasutamise vee erikasutusluba puudub, siis viiakse käesoleva KSH käigus läbi ka vee erikasutusega seotud keskkonnamõju hindamine. Ilma Tarvastu jõe tõkestamiseta ja paisutamise jätkamiseta Linnaveski paisuga ei ole võimalik ajaloolist paisutusala taastada. Tarvastu jõe paisutamise, tõkestamise ning veejõu kasutamise keskkonnamõju hindamist tehakse niisuguse detailsusega, et Tarvastu vallavalitsusele ning Viljandimaa Keskkonnateenistusele saaks vajalik informatsioon vee erikasutusloa kooskõlastamiseks ning väljastamiseks.

 

 

4. Tööde sisu

 

Käesoleva keskkonnamõju starteegilise hindamise eesmärgiks on detailplaneeringuga kavandatud tegevuste ning Linnaveski paisu ja vesiveski vee erikasutusega ette nähtud tööde kompleksne hindamine, lähtudes rajatiste kasutusfunktsioonist, veekogu eripärast, veemajanduslikust, looduskaitselisest ja maastikulisest väärtusest ning sotsiaalsetest vajadustest. Hindamise tulemusena peab selguma kas on tegemist olulise mõjuga keskkonnale ning kui on, siis selle vältimiseks või leevendamiseks vajalike ettepanekute esitamine keskkonnakaitse meetmete rakendamiseks. Lähtudes keskkonnamõjude hindamise eesmärkidest tehakse selle protsessi käigus järgmised tööd:

  • Käsitletava ala hüdrograafiline iseloomustamine.
  • Paisjärve ja paisutusala hüdroloogilise režiimi iseloomustamine.
  • Setete koormuse muutused paisjärve põhja ja paisutusala puhastamise ajal ning selle võimalik mõju allpool olevale jõelõigule.
  • Veekogu kaldavööndi reostusohtlikkuse hindamine ja vajaduse korral soovituste esitamine olukorra parandamiseks.
  • Veekogu morfoloogiliste muutuste hindamine põhja puhastamise ja süvendamise käigus ning tööde vastavus parima võimaliku tehnoloogia kriteeriumitele, esmajoones setete ladustamine.
  • Veejõu kasutamisvõimaluste hindamine, mis käsitleb äravoolurežiimi analüüsi ning võrdlust erinevate reguleerimisskeemidega.
  • Paisu, paisutuskõrguse ja paisjärve alternatiivsete kasutusvõimaluste võrdlus lähtuvalt eeldatavast keskkonnamõjust.
  • Paisjärve seostamine maastikuliste väärtuste ning puhkemajanduse ja turismi eesmärkidega.
  • Paisjärve saneerimisega ning vesiveski vee-erikasutusega kaasneva võimaliku mõju selgitamine Tarvastu pargile.
  • Ohtliku keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks kavandatud abinõud.
  • Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste võimaliku mõju hindamine tööde tegemise ajal piirneva ala kõlvikute, hoonete ja rajatiste kasutustingimustele.
  • Ettepanekud keskkonnaseisundi muutuste edaspidiseks hindamiseks, seire ja rakendusuuringute korraldamiseks.
  • Ekspert määrab kavandatava tegevuse sotsiaal-majandusliku mõju, sh. ümbritseval alal elavate inimeste suhtumise planeeringulahendusse. Eraldi analüüsitakse kohalike elanike ettepanekuid kavandatavate tööde tegemiseks.
  • Ekspert esitab ettepanekud võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks sellisel viisil, et nendega saaks arvestada planeeringu lõplikul vormistamisel.

 

 

5. Kriteeriumid ja metoodika

 

Keskkonnamõjude hindamise kriteeriumideks on Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ja sellega seonduvad aktid ning väljakujunenud seisukohad veekogude ja nende kaldavööndi kasutamise ja kaitse alal, samuti Tarvastu jõe ning planeeringuala sotsiaalsed eesmärgid. Hindamisel kasutatakse varasemaid uurimistöid ja ülevaateid, mis on koostatud keskkonnaseisundi, paisrajatiste ja paisutusala kohta. Keskkonnamõju hindamine tehakse tihedas koostöös tellijaga, planeerijaga, paisutusalaga piirnevate kinnistute omanikega ja teiste asjast huvitatud isikute ja asutustega. Metoodiliselt kasutatakse KSH läbiviimisel mitmeid traditsioonilisi uurimismeetodeid nagu kvantitatiivne võrdlusanalüüs (sh bilansimeetod), aegridade statistiline analüüs, eksperdihinnang, mõõdistamine, küsitlus ja vaatlus jm.

 

 

6. Töö teostaja

 

Linnaveski paisjärve detailplaneeringu tellijaks (arendajaks KSH tähenduses) on Tarvastu vallavalitsus (kontaktisik arendusnõunik Ilona Tiigi, tel 435 18 22, postiaadress TarvastuVallavalitsus, Mustla, 69701 Viljandimaa). Keskkonnamõjude hindamise viib läbi ekspertgrupp koosseisus: juhtekspert Arvo Järvet (tegevuslitsents nr KMH 0057) ja veeinsener Andres Piir; juhteksperdi postiaadress: TÜ geograafia instituut, Vanemuise 46, 51014 TARTU, e-posti kontaktaadress: ajarvet@ut.ee. Juhul kui KSH läbiviimise käigus selgub spetsiifilisi uurimist vajavaid probleeme, siis kaasatakse KSH protsessi täiendavalt vastava eriala spetsialiste (eksperte).

 

 

7. Hindamise läbiviimise ja avalikustamise kava

 

Keskkonnamõju hindamine viiakse läbi ajavahemikus 20.10.2007–15.04.2008.a samaaegselt Linnaveski paisjärve detailplaneeringu koostamise etappidega (eskiisi tegemine, avalikustamine ja kooskõlastamine). Juhul kui selgub töö läbiviimist segavaid seniteadmata asjaolusid, võib KSH aruande koostamine toimuda ka pikemal perioodil. KSH programm on läbinud ettenähtud kestusega avalikustamise. Avaliku arutelu koosolek toimub Tarvastu vallavalitsuses 14. novembril 2007.a. KSH aruande avalikustamine toimub seadusega ettenähtud korras, mille jooksul korraldatakse avaliku arutelu koosolek Mustlas ning hindamise lõpptulemusi tutvustatakse koos paisjärve detailplaneeringuga valla teatajas (ajalehes).

 

Tabel 1. KSH ajagraafik

 

Töö etapp

Osapool

Kestus

Programmi koostamine

Eksperdid

1 nädal

Programmi eelnõuga tutvumine

Avalikkus, järelevalvaja

2 nädalat

Programmi avaliku arutelu koosolek

Kõik osapooled

1 päev

Programmi täiendamine ja parandamine ning esitamine heakskiitmiseks

Eksperdid

1 nädal

Programmi heakskiitmine

Otsustaja/järelevalvaja

1 kuu

KMH läbiviimine ja aruande koostamine

Eksperdid

2 kuud

Aruandega tutvumine

Kõik osapooled

3 nädalat

Aruande avaliku arutelu koosolek

Kõik osapooled

1 päev

Aruande parandamine ja täiendamine ning esitamine heaks kiitmiseks

Eksperdid

1 nädal

Aruande heakskiitmine

Otsustaja/järelevalvaja

1 kuu

 

KESTUS KOKKU

5 kuud

 

 

 

Programmi koostaja:                                                   ekspertgrupi juht Arvo Järvet

 

 

Tartus, 20. oktoobril 2007.a.

 

Linnaveski paisjärve detailplaneeringuala paiknemise skeem

Linnaveski paisjärve detailplaneeringu KSH aruanne