Ajalugu

Tarvastu kihelkond sai esimese kooliõpetaja tõenäoliselt 17. sajandi lõpul, kuid koolist räägitakse alles 18. sajandil. 1735. aastal oli Tarvastus lugeda oskajaid 150. Kiriku juures töötas köstri kool, kus valmistati lapsi ette leeri astumiseks.
1832. aastal oli Tarvastu kihelkonnas peale köstrikooli ka 10 külakooli, kus õppis kokku 275 last.
1843. asutati Tarvastu luteriusu kihelkonnakool poeglastele. 1875. aastal rajati kihelkonnakool ka tütarlastele.

29. oktoobril 1862 kogunesid Tarvastu köstrimajja Holstre Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson, Aidu koolmeister Mats Vares ja Moori talu peremees, kiriku vöörmünder Jaan Wühner, et arutada eestlastele kõrgema eestikeelse kooli asutamist. Samas pandi kokku läkitus keisrile: "Meie alamal nimetatud oleme õndsa keisri Aleksander I suurt armutööd, Eesti ja Läti rahva priikslaskmist a. 1819 ära tunnud ja oleme armastusest aetud, seepärast endid kokku heitnud, ja oma jõudu mööda raha kokku pannud, et selle kalli armutöö mälestuseks Suure Keisri Aleksander I-le üks ausammas saaks ehitatud ja Eesti rahvale üks priikool saaks asutatud, kus Eesti rahva lapsed ilma maksuta saaksivad koolitatud, ja soovime, et nii hästi kõik Eesti rahvas, kui ka Läti naabrid ja Saksa sõbrad selle nõuksheidaksid ja seda asja armastuses toimetaksid."
See oli esimene kirjalikult sõnastatud mõte Aleksandrikooli asutamise kohta.
1920. liideti tütarlaste ja poeglaste kihelkonnakoolid 6-klassiliseks algkooliks.