Turismitalud

Lusika talu.

Suurelepa talu.

Toitlustus
Tünni Kõrts 69701 Mustla, Posti tn 27 tel. 043 66 490; 043 66 589

Peokohtade rent
Õhne Gross 69703 Suislepa,maja 3 tel. 043 69 336
Tünni Kõrts 69701 Mustla, Posti tn 27 tel. 043 66 490
Tünni baar 69703 Suislepa, Suislepa küla tel. 043 69 453

Muuseumid
Mustla Tuletõrje ja Päästeamet 69701 Mustla tel. 043 66 112

Kirikud, kalmistud
EELK Tarvastu Kogudus 69701 Mustla tel. 043 66 591; 056 654 600
Tarvastu Kalmistu 69701 Mustla, Tinnikuru küla tel. 043 58 034
Suislepa Kalmistu 69703 Suislepa, Suislepa küla

Arhitektuurimälestised
Kärstna mõisahoone 69702 Kärstna, Kärstna küla tel. 043 67 224
19. sajandi keskpaiga klassitsismile omase ehitusstiiliga maja on kuulunud parun von Anrepite suguvõsale. Siseruumides väärib esiletõstmist saal, kus seinte ülaosa vöötavad stiilsed stukkkaunistused, mis meeldivalt rõhutavad ruumi pidulikkust.

Suislepa mõisahoone 69703 Suislepa, Suislepa küla tel. 043 69 323
19. sajandil ehitatud ja parun von Kreudeneri perekonnale kuuluvas endises mõisahoones asub alates 1921.aastast kool. Mõisale kuuluvast õunaaiast on pärit terves Euroopas levinud "Suislepa" õunasort, mida siin kasvatati juba 18.sajandil ning mis on aretatud tõenäoliselt "Pärsia ponase suviõuna" seemnest.

Tarvastu kirik 69701 Mustla, Porsa küla tel. 043 66 591
XIV sajandil esialgselt ehitatud hoone oli väike, võlvitud laega, ilma tornita. Alates 1771.aastast,mil meister Johann Christoph Knaut laiendas ehitist viie sülla võrra ,sai pikihoone oma praegused mõõtmed ning püstitas kaläänetorni. 1892.a. süttis kirik pikselöögist. 1893.a. algasid kiriku taastamistööd, nende algatajaks praost Michael Jürmann, projekteerijaks ja ehitusmeistriks G.H. Beermann. Altarilaud- C.Lesta töökoda (Tartu), Altarimaal "Kolgata" - Theodor Thieme (Dresden)

Suislepa Apostliku Õigeusu kirik 69703 Suislepa, Suislepa küla
Suislepa tuuleveski (lagunenud) 69703 Suislepa, Suislepa küla
Vooru vesiveski (lagunenud) 69703 Suislepa Vooru küla
Tarvastu vesiveski varemed 69701 Mustla, Tarvastu küla

Tarvastu linnuse varemed ja kabel 69701 Mustla, Tarvastu küla
Tarvastu ordulinnuse varemed paiknevad maalilisel jõekaldaga piiratud mäenõlval.Ordulinnus on ehitatud tõenäoliselt 14.sajandil arvatavale eestlaste maalinna kohale. Ehitise põhajküljel oli suurvesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet, kaitstes ligipääsu kindlusse, sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Liivi sõja ägenedes võitlustes käis kindlus käest kätte, suurtükkidest pommitamise,põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel jäid võimsast ehitisest peagi järele vaid müürid.
Ordulinnuse maa-alal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel. Hoone omapära rõhutavad kõrge püramiidjas katus ja paarissammastega portikused kõigil neljal küljel.

Kunstimälestised

Anrepi lõvi 69702 Kärstna, Kärstna küla Kabelimägi
Võimsal rändrahnul lamava lõvi pronkist skulptuur kehastab Vene sõjaväes teeninud kindralleitnant Reinold von Anrepi sõjamehevaprust. R.v. Anrep langes 1807.aastal Mohringeni lahingus Napoleoni vastu võideldes. Ta põrm toodi kodukohta ja maeti Anrepitele kuulunud mõisa maamulda suure kivi ette. Kivi taga metsas oli Anrepite suguvõsa rahula. Sinna 19. sajandil ehitatud kabelist on püsima jäänud veel müürid.

Mälestusmärgid, kultuuriloolised paigad
Vabadussõja mälestusmärk Mustlas 69701 Mustla Aia tn 1
Vabadussõja mälestusmärk Kärstnas 69702 Kärstna, Kärstna küla
Tarvastu Kalmistul asuvad hauaplatsid 69701 Mustla Tinnikuru küla tel. 043 58 034
Martin Klein 1886-1947 eesti esimese olümpiamedalivõitja haud
Martin Vares 1855-1916 kooliõpetaja ja kultuuritegelase haud
Peeter Koroll 1807-1958 Tarvastu kihelkonnakooli esimese juhataja ja köstri haud
Andres Alver 1869- 1903 arsti, luuletaja ja publitsisti haud
Harri Haamer 1906-1987 Tarvastu kirikuõpetaja haud
Kolonel Eduard-Alfred Kubo sünnikoht 69702 Kärstna, Raudsepa talu
Kolonel F.Pinka sünnikoht 69702 Kärstna,Põrga küla Põrga talu
Kindralmajor Johan Undi sünnikoht 69701 Mustla, Soe külaTiukre talu
Aino Tamm 1864-1945 Eesti esimese lauljatari ja laulupedagoogi sünnikoht
69701 Mustla, Kuressaare küla Kitsi talu
Jaan Tamm 1875-1933 tunnustatud metsasarvekunstniku , muusikateadlase,
professori sünnikoht 69701 Mustla Kuressaare küla Kitsi talu
Andres Rennit 1860-1936 luuletaja, Tarvastu murdelise luuletuse "Mo meelen kuldne
kodukotus" autori sünnikoht 69701 Mustla, Kuressaare küla Vaigu talu
Ado Reinvald 1847-1922 ärkamisaja luuletaja elas 1850-1894 Ilissa talus Väluste külas
Liisa Perandi 1879-1946 Ado Reinvaldi tütre, kirjaniku sünnikoht 69704 Väluste
Väluste küla Ilissa talu
Ado Grenztein (Piirikivi) 1849-1916 ajakirjaniku, õpikute autori ja luuletaja sünnikoht
69703 Suislepa Vooru küla Kõksi talu "Viisk, põisja õlekõrs" autor
Tõnis Grenztein 1863-1916 maalikunstniku sünnikoht 69703 Suislepa,
Vooru küla Kõksi talu
Mihkel Veske 1843-1890 luuletaja ja keeleteadlase sünnikoht 69701 Mustla, Metsla
Küla Veske talu
Juhan Simm 1885-1959 helilooja ja koorijuhi sünnikoht 69701 Mustla Kivilõppe küla
Simmi talu
Ants Simm 1877-1946 "Vanemuise" näitleja ja lavastaja sünnikoht ja perekonna
matmisplatsid 69701 Mustla, Kivilõppe küla Simmi talu
Hendrik Adamson 1891-1946 luuletaja ja koolijuhataja sünnikoht 69702 Kärstna,
Veisjärve küla endine Kodu talu
Johannes Semper 1892-1970 kirjaniku ja ühiskonnategelase sünnikoht 69702
Kärstna, Pahuvere küla endine Pahuvere koolimaja
Jaak Järv 1852-1920 proosakirjaniku ja publitsisti sünnikoht 69701 Kivilõppe küla
Roni talu
Hans Wühner 1836-1911 kihelkonnakoolmeister, rahvusliku liikumise tegelane,
Laulupidude organisaator, Tarvastu pasunakoori rajaja, eesti esimese
Rahvusraamatukogu asutaja Mustla 1860
Mihkel Pill 1884-1951 põllumajandusteadlase ja sordiaretaja sünnikoht 69701 Mustla,
Koidu küla Oina talu
Mälestuskivi 69702 Kärstna, Kärstna külas rahvamaja ees
Peeter Kõpp agronoomiadoktorile
Juhan Kõpp teoloogiadoktorile
Elmar Jaska põllumajandusdoktorile
Hans Piip 1884-1942 õigusteadlase ja poliitikategelase (välisministri) sünnikoht 69702, Kärstna, Anikatsi küla
Jaan Depman 1885-1970 matemaatiku ja kultuuriloolase sünnikoht 69701, Mustla
"Laikivi" 69701 Mustla, Kuressaare küla Vaigu talu

Looduskaitsealad ja -objektid

Muti maastikukaitseala (järved) Kärstna , Muksi küla
Kärstna park, puiestee ja kabelimägi Kärstna, Kärstna küla
Tarvastu metsapark Mustla, Tarvastu küla
Kärstna allikas Kärstna, Kärstna küla
Suislepa paljand Suislepa, Suislepa küla
Tarvastu Kullamägi Mustla, Jakobimõisa küla
Vanapagana kivi Mustla, Kivilõppe küla
Väluste randrahn Väluste, Kalbuse küla
Juhkami tamm Riuma küla Juhkami talu
Kuressaare tamm Mustla Kuressaare küla
Kalevipoja kivi Mustla, Kivilõppe küla
Köösi künnapuu Mustla Vanausse küla Köösi talu
Kääriko jalakas Kärstna, Pahuvere küla Kääriko talu
Säga pärn Mustla, Tarvastu küla
Suislepa õunapuu emapuu Suislepa, Suislepa küla

Piknikukohad, kiigeplatsid, laagrite pidamisvõimalused
Tarvastu polder 69701 Mustla, Tarvastu küla
Kivilõppe laagriplats 69701 Mustla, Kivilõppe küla
Suislepa kooli ja Õhne jõe vaheline ala 69703 Suislepa, Suislepa küla
Veisjärve laagriplats 69702 Kärstna, Veisjärve küla
Muti järv 69702 Kärstna, Muksi küla

Ujumiskohad, kalastamisvõimalused

Võrtsjärv (Kivilõppe ja Tarvastu poldri ujumiskohad)
Ligikaudu 270 km pindalaga suurimat siseveekogu on Läti-Hendriku kroonikas nimetatud "Worcegerwe, Wordegerwe,Worcegerrewe". Veekogu on siin olnud aastatuhandeid, võimalik, et juba enne viimast jääaega. Võrtsjärv on meretasemest 33,7 m kõrgemal asuv ligikaudu 96 km pikkuse rannajoonega suhteliselt madal veekogu - suurim sügavus 6 m,keskmine sügavus 2,8 m. Järve ilmestavad paar suuremat lahte (Tarvastu, Vehendi) ning 5 saart - Tondisaar, Pähksaar, Ainsaar, Rättsaar, Heinsaar. Võrtsjärv on läbivoolujärv, tähtsamad sisenevad jõed on Väike-Emajõgi, Õhne jõgi, Tänassilma jõgi. Väljavoolav Suur- Emajõgi kannab järvevee ülejäägi Peipsisse. Võrtsjärve taimestik on rikkalik (leitud umbes 600 taime- ja 800 loomaliiki ja vormi). Kõige laialdasemalt kasvab järves pilliroogu, esineb ka haruldusi- hanihein, sõlmluga, niitjas penikeel. Tänapäevasest Võrtsjärvest on püütud 36 kalaliiki (haug, latikas, särg,luts, angerjas jne.) Järvel kohatavast 92 linnuliigist onkõige arvukamalt esindatud naerukajakda, rohkesti leidub tuttpütte, mustviireseid, punapea-varte, sinikael- ja rägaparte,kõrkja- roolinde. Järve kaunid puhkealad pakuvad võimalusi ujumiseks,sõude-ja purjespordiks. Võrtsjärve ümbruses paiknevate valdade kauniks traditsiooniks on saanud korraldada nn. "Võrtsjärve mängud".

Õhne jõgi
Võrtsjärve suubuv 91 km pikkune jõgi pakub süstamatkajale üsna põnevaid elamusi, eriti Koorkülast Suislepani ja sealt edasi Võrtsjärveni. Jõe üldlang on 62 m, sügavus 1,5 m kuni mõnikümmrnd sentimeetrit koolmekohtades.Jõe üldpindala on 536 km, liiklusteena võib teda kasutada 25 km ulatuses.